Kaart - Nanjing Shi (Nanjing)

Asend Jiangsu provintsis Nanjing (hiina keeles 南京 'lõunapealinn') on allprovintsilinn (2. järgu haldusüksus) Hiinas, Jiangsu provintsi halduskeskus.

Nanjing asub Jangtse suudmealal 300 km Shanghaist lääne pool. Miljonilinnadest jääb Wuxi Nanjingist 150 km itta, Suzhou 210 km itta, Hangzhou 240 km edelasse, Hefei 140 km läände ja Huainan 180 km loodesse.

Nanjing on Hiina üks vanimaid linnu. Legendi järgi rajas Wu kuningas Fuchai 495 eKr tänapäeva Nanjingi alale linnuse nimega Yecheng. 473 eKr vallutas Yue riik Wu ja ehitas tänapäeva Nanjingi eeslinna Yuechengi linnuse (tänapäeval asub selle koha lähedal Zhonghua värav). 333 eKr, pärast Yue vallutamist rajas Chu riik tänapäeva Nanjingi lääneossa Jinling Yi linnuse. Qini ja Hani dünastia ajal kutsuti seda Molingiks. Sellest ajast peale on linna korduvalt vallutatud, hävitatud ja taastatud.

Esimest korda sai Nanjing pealinnaks 229. Wu kuningriigi juht Sun Quan Kolme riigi ajastul viis pealinna Nanjingi maa-alal asuvasse Jianyesse. Selle linna rajas ta 211 Jinling Yid laiendades. Ida-Wu võimu ajal oli Nanjing Hiina mitte üksnes poliitiline, vaid ka kultuuriline ja majanduslik keskus. Kuid Lääne-Jini dünastia vallutas Jianye juba 280 ja viis riigi pealinna taas põhja.

Varsti pärast piirkonna ühendamist lagunes Wu sõdades. Neist esimene oli 291–309 toimunud Kaheksa vürsti sõda, millele järgnesid uued ülestõusud ja rändhõimude kallaletungid. 317 põgenes Jini õukond koos aadli ja jõukuritega põhjast lõunasse Nanjingi ja tõi pealinna siia üle. Sel ajal nimetasid nad linna Jiankangiks.

Sel ajal, kui Hiina oli jaotunud Põhja ja Lõuna dünastiate vahel, jäi Nanjing enam kui 2½ sajandiks Lõuna dünastiate pealinnaks. Sel ajal oli Nanjing maailma suurim linn. Linnas oli tollal 280 tuhat majapidamist ja kui arvestada, et keskmises Nanjingi majapidamises oli 5,1 liiget, tähendas see, et linnas oli 1,4 miljonit elanikku. See periood lõppes siis, kui Sui dünastia Hiina ühendas. Selle käigus hävitati peaaegu kogu linn ja Sui dünastia võimu ajal oli Nanjing tähtsusetu.

Qixia templis (valmis 601, ümber ehitatid 10. sajandil)]] Lõuna dünastiate ajast on pärit hulk skulptuure, mis püstitati kuningapere ja teiste suurnike haudadele, peamiselt Nanjingi ida- ja kirdeosas. Eriti hästi on säilinud Liangi dünastia rajaja kuningas Liang Wudi venna Xiao Xiu (475–518) haud.

Alles Tangi dünastia võimuloleku lõpupoole ehitati linn taas üles. Lõuna-Tangi ajal 937–976 valiti ta uuesti pealinnaks ja talle anti nimeks Jinling. Songi dünastia ajal tärkas ja kosus linnas tekstiilitööstus, hoolimata pidevast sõjaohust 11. sajandil Põhja-Hiinat valitsenud Jini dünastia poolt (seda nimetatakse Jini-Songi sõdadeks). Vahepeal Jin isegi vallutas Jinlingi ja moodustas nukuriigi Da Chu, mille pealinn oli Jinling, kuid see riik likvideeriti vaevalt kuu aega pärast loomist.

Mongolite impeerium vallutas lõpuks suure osa Hiinast ja moodustas Yuani dünastia, kuid üksnes kindlustas linna staatust tekstiili tootmise keskusena.

Mingi dünastia esimene keiser Zhu Yuanzhang, kes kukutas Yuani dünastia, nimetas linna ümber Yingtianiks, laskis selle üles ehitada ja muutis 1368 riigi pealinnaks. Ta laskis püstitada 48 km pikkuse Nanjingi linnamüüri, Mingi palee ja valitsushooned. 200 tuhandel töölisel kulus nende tööde lõpetamiseks 21 aastat. Linnamüür on säilinud tänapäevani ja heas korras. See on üks kõige pikemaid linnamüüre Hiinas. Teised kuulsad Mingide-aegsed rajatised olid Ming Xialingi mausoleum ja Portselanitorn, kuigi viimane hävitati Taipingide ülestõusu ajal 19. sajandil. Seda võidi teha kas selleks, et vältida vaenlastel linna jälgimist ja tulistamist tornist, või siis ebausklikust hirmust halva fengšui ees.